JERIII...See, kus siis nüüd pea 20 päeva olime, algas 8.jaanuar ja sai lõpu 25 jaanuari hommikul kell 5... Enne äramikut tulid inimesed meid bussijaama saatma ja nii nukker oli ära minna. Ja terve järgmine päeva(pühapäeva) veetsime nugrutsedes ja vigudes, et tahame tagasi.  Aga Jeri- see on PARADIIS! See ei ole suurlinn. Otse vastupidi see on oma pindalalt sama suur kui Tarbja,  aga see on tõeline paradiiis! Selle koha kohta ei ole lihtsalt muud sõna! Aga õnneks lähme juba 20. veebruaril sinna ja veedame karnevali seal ja mõned päevad veel, kokku umbes 10 päeva. Igatahes... Ma üritan niipalju kirjeldada päevade kaupa, kui mäletan! Reis sai alguse 8 jaanuar... Veel kell kolm, samal päeval polnud kindel kas lähme just täna, või homme või ülehomme. Ja siis järsku oli mu isa sõber siin( umbes kell 4) ja ütles, et noh lähme või. Ta oli siis see inimene kellega me pidime Jerist umbes 80 km kaugusele linna Acarauli minema. Aga lõpuks viis ta meid lubatust kaugemale, sest me jõudsime Acarauli umbes kell 9 õhtul ja ei olnud ühtegi trantsporti enam kuidas Jerisse pääseda ja siis ta pakkus,  et võib meid ühte linna visata umbes 60 km kaugusel Acaraulist, kust läheb jerisse autosid iga pooletunni tagant.  Me olime nõus ja tahtsime talle bensuraha maksta, aga ta ei olnud mingi hinnaeest nõus, vaid ütles hoopis et meiega on rõõm reisida. Nii siis läksimegi sinna linna, Jijocasse. Seal linnas leidis ta meile trantspordi millega me siis kell 10 õhtul Jerisse hakkasime liikuma.  Mööda kõrbeteed,  tee on liivast ja püsti on toikad, mille järgi siis sõidetakse. Tee peal üritasime veel autojuhti ära osta, et ta teeks 10 reaali odavamalt, et ma annaks talle siis ühe eesti shokolaadi, aga ta tahtis mõlemat. Loksusime siis umbes 24 km seal liivateepeal . Pool üksteist jõudsime Jerisse, selle koha melu oli kohe tunda. Läksime kohe Mario( inimene kelle majas ööbisime) restorani, kus ta töötab ja ta viis meid oma uute koju. Tutvustas maja, meie tuba, oma tütar ja kolme koera. Üks koer oli Nina, tal oli poeg Buddy ja neil oli laps Bolla. See viimane oli eritinunnu! Selline pisike ja karvane!:) Siis andis ta meile toavõtmed ja läks ise tööle tagasi. Me pakkisime natuke asju lahti ja läksime välja. Esimesed tutvused linnaga või siis pigem külaga ja esimesed uued sõbrad! Järgmine hommik ärkasime kell 8 ja läksime kohe randa. Sest jube ebameeldiv oli esimesel õhtul. Kõik olid nii pruunid me lumivalged! Ja nii siis läksime randa, kus esimeses kohas, kus me küsisime palju lamamistoolid maksavad, naeratas onu ja ütles, et need on ainult hotelli külalistele. Järgmise kohaga läks õnneks ja sellest saigi meie päevitamiskoht. Mida Kerli just enam järgmistel päevadel enam ei külastanud, sest ta põles niii ära! Ma pole kellelgi nii punast tagumikku näinud, kui tal oli! Esimene päev olime ikka ilusti neljani rannas, läksime koju käisime dussi all ja läksime poodidesse kolama. Käisime söömas ja läksime koju puhkama. Õhtul läksime välja ja saime endale sõbrad kellega olime terve ülejäänud reisi koos ja keda nüüd niivga igatseme! Tõsiselt toredad ja ägedad ja lõbusad ja ülikaifid inimesed! Aiii kuidas tahaks tagasi! Igatahes esimene päev ja teine õhtu seal olid juba niii mõnusad, et ei teagi kohe! Inimesed seal lähevad alla randa umbes kell 12 ja siis on seal tants ja pillerkaar! Ja nii igaõhtu! Ja umbes kell 2 öösel minnakse siis kas For alli, Mama Aafricasse või Planet Jerisse, need on kolm klubi seal! For allis on esmaspäeviti, kolmapäeviti ja laupäeviti fohho peod. Mama aafricas on neljapäeviti ja pühapäeviti funk ja reagge ja Palnet Jeris on  esmaspäeviti ja reedeti lihtsalt klubimuusika ja seal on palju piljardilaudu. Ja vähemalt kolm korda nädalas on ühes nendest kolmest kohast bänd! Ühesõnaga peost seal puudu ei ole. Aga see ei ole kõik, inimesed seal on lihtsalt nii sõbralikud, heatahtlikud, toredad! Muusika, on palju mahedam, kui siin Fortalezas, enne ma mõtlesin, et siiin on hea muusika ja vaheldusrikas, aga seal on veeel 7 korda parem! Noniii, aga järgmine päev tõusin mina jälle vara ja läksin randa, aga Kerlil oli paha olla ja tal oli kõik kohad nii põlenud, et ta magas terve päeva kodus! Vahepeal käisin ma siis kodus ja läksin jälle välja võrkpalli mängima! Igapäev kell 4 läksid inimesed võrkpalli randa mängima! Ja teine asi mis samal ajal toimus oli capoeira,(brasiilia võistluskuntst) nad tegid seda siiis rannas ja alati oli palju pealtvaatajaid. Tavaliselt oligi nii(väljaarvatud see teine päev), et mina mängisin võrkpalli umbes 4-7ni ja Kerli vaatas samal ajal seda capoeirat! Õhtul jälle välja ja uusi tutvusi tekitama! Igapäev sai niii palju uusi tuttavaid, erinevatest maailma paikadest, sest see koht on pungil turistidest, ainult vahe on selles, et keegi ei ole seal kunagi üle 3 päeva, sest enamus inimeste jaoks on see koht nii väike ja mõttetu, ilus küll, aga siiski, et nende arvates pole seal midagi teha! Kui am tagasi tulin siis sa kõik küsisid, et kuidas te saite seal 20 päeva olla! Ma ei saa neist aru, kuidas nad nii lolli küsimust saavad küsida! See on paradiiis ja MA TAHAN TAGASI! Eniveis saime me palju erinevaid sõpru Austriast, Soomest, Poolast, Ameerikast, Itaaliast, Hispaaniast, Prantsusmaalt jne. Igaõhtu käisime ikka väljas, sest õhtu on just see aeg, kui kõik inimesed seal välja lähevad! Õhtuti oligi Kerliga probleem, et mõlemad suhtlesid inimestega ja tihti olime eriseltkondades ja siis oli jama, et kelle kätte võti jääb. Sest meil oli ainult üks võti ja siis leiutasimegi oma viisid. Näiteks, et kes esimesena koju läheb see jätab akna lahti, et teine saab üle aia ronida ja aknast sisse, võisiis üritasime hüüüda aknaalt, et teine ukse lahti teeks, vahest tuli tegi Mario ukse lahti. Mariost veel niii palju, et ülitore inimene! Üliüliülitore! Ja suuuuuuuursuuur aitähh talle! Kolmandal päeval oli minu õnneks tuult ja läksin  esimest päeva surfama! Jube erinev ikka! Teistsugune laine, kui siin Fortalezas ja kohe kõik on teistsugune, aga noh eks lainega peab ka õppima sõitma! Ma läksin juba hommikul vara ja olin veepeal 3 tundi, lõpuks olin nii läbi ja läksin puhkama, mõtlesin et lähen veel aga käed olid päris rakkus ja mõned villid ka, sest ma polnud juba peaaegu poolteist kuud siin Fortalezas surfamas käinud! Ja siis jäigi seepäev uuesti minemata. Istusin seal surfilaenutuse juures ja rääkisin Mario ja teiste tegelastega juttu! Mingiaeg tuli Kerli sinna ja siis läksime sööma, sellel hetkel sai meie dieetlaager otsa! Me läksime sööma pastelle (õlis küpsetatud lehttainas, kus sees on siiis erinevaid asju juust hakkliha, mis iganes soovid, ise saad valida, JUBEHEA!), mõlemad sõime kolm tükki! Jubejubejube! Ja niii saigi pastell meie lemmiktoiduks seal ja dieedist ei tulnud enam midagi välja. Eilse seisuga olin ma juba 5 päeva ilma pastellita elanud ja ma helistasin Kerlile, et lähme sööme pastelli ja ta oli kohe nõus!:D Okk aga siis sellel õhtul ikka väljas jälle. Nüüd hakkavad päevad natuke segaseks minema. Igatahes ükspäev (see oligi vist järgmine päev) magasime me jubekaua ja kui ärkasime tegime toas suurpuhastust. Nimelt tänavad jeris on kõik liivliivliiv, seal ei kasutata muid jalanõusid kui varbavahed. Kui sedagi, meie ei kasutanud neidgi, isegi peole läksime paljajalu. Tänu sellele sai mõni meist endale tasuta jalanõud, mis üks tüüp andis lihtsalt mõeldes, et meil ei ole jalanõusid või ma ei tea mis:D Naljakas oli see, aganoh kui inimene niiväga tahab oma jalanõusid ära anda siis võib ju:D Igatahes koguaeg oli toapõrand liivane ja voodi liivane ja üldse, sellel voodilinal oli mingi needus peal, sest kõik asjad, mis vähegi voodi läheduses sõime või jõime kukkusid alati sinna peale kaa. Lõpuks oli see juba päris naljakas. Mina tõsiselt arvan, et seal oli mingi needus peal:D Igatahes seepäev lebatasime ja umbes kell 4 läksime liivamäele , sest ma tahtsin liivalauda proovida. Sellel Mariol oli üks ja ta lubas meil kasutada, aga siis kui sinna jõudsime ja ma alla tahtsin sõitma hakata, ütles üks poiss, et sa võid proovida, aga sellega sa küll kuhugi sõitma ei hakka, et see pidi mu jaoks liiga väike olema ja tõsi ta oli. See sama poiss ise oli liivalaua õpetaja. Proovisin ühekorra ja laud vajus lihstalt liiva alla! Nii paksuks olengi läinud:D Siis ta ütles, et võin tema oma proovida. Tema laud oli vana lumelaud, millele olid siiis pehmed klabrid peale tehtud! Ja lasin siiis tema omaga alla ja hoopis teine asi. Ütlesin, et kust ma sellise laenutada saan ja ta siis seletas mulle. Ja järgmine päev juba läksingi taolise lauaga nagu tema laud. Hoopis teine asi ikka kui lumelaud aga natuke ikka midagi! Mõnus oli! Ainult see oli tõsine piin, et kolm sekundit sõidad alla ja siis kõmbid 3 minutit üles jälle:D Aga noh ei olnd hullu! Kaotasin kaloreid!:D ja siiis seal oli üks fotograaf, kes meid pildistas ja täiega huumorit tegi!:D Ägeeenzzzzz. Aga jumal tänatud, et  kaloreid kulutasin, sest õhtul läksime pitsat sööma ja oioioi kui palju seda oli! Siin kohal meenutaks jälle, et läksime ju DIEETI pidama sinna. Enne reisi käisime poes ja ostsime asju kaasa, kõik asjad ostsime DIEET tooted, müslid ja kõik! Naljatilgad oleme ma ütlen teile! iseenesest esimese 2 peävaga võtsime mõlemad 2 kg alla, aga kokkuvõttes tagasitulles oli mõlemal 3 kg rohkem kui enne!:D Üks suuur pahategija oli üks 70 aastane onu, kes  müüd otse meie koduukse jurues oma kodus tehtud kooke! Need olid niiiiniiiniii head! Neid me sõime ka mõlemad igapäev 4 tükki mõlemad vist! Tõsised püsikliendid olime! Kui me hommikul kodust välja läksime siis onu küsis juba mitu ta täna meile reserveerida võib:D Mõnipäev tegime oma lõunauinakut ja siis tuli koogiisu ja siis mina või kerli hüppasime aknast välja ja ostsime kooki jälle. No ja üksõhtu, üritasime ühe sõbrajuures filmiõhtut teha! Ülimõtetu film tundus mulle ja ma ei viitsind vaadata, a siis nats vaatasin ja hakkas huvi pakkuma ja hakkasin Kerli käest pärima mis film üldse on ja siis läks mingi asi katki ja me jäimegi teadmatusse mis juhtus! Tõsine Brasiilia tunne tekkis jälle. A ja siis läksin ühe sõbraga  umbes kell 2 öösel sooju saiu ostma. Kerli ütles, et ta ei taha aga ma ikkagi ostsin talle ka! Ja me mõlemad olime nii vaimustuses sellest! Sest see oli niiiiihea, niiodav ja niisuuur! Ja KÕIK järgmised ööd käisimegi peale pidu seal söömas! Maksad kaks reaali ja saad ülisuure ja ülihea saiakese! Kus on juust, sink, tomat ja muud asjad sees! Kõik käivad peale pidu seal söömas! See oli omamoodi traditsioon ja jubemõnus oli see! Nüüd mul on päevad sassis, aga see oli vist see päev, kus me läksime oma uusi sõpru randa vaatam, kuidas nad surfavad. Ja siiis hakkas vihma sadama ja siis me lihtsalt tegime huumorit seal. Ja siiis sadas ja sadas ja sadas! Siis me hulkusime niisama ja möllasime porilompides! Õhtul jälle tsillisime väljas! Ja siis sellest järgmine päev ärkasin ma ülivara üles jälle, sest tundus, et on tuult, aga kui ma sinna jõudsin siis oli viimne kui tuulehiil kadunud. Üldse tegin ma peaaegu igahommik sellise kontrollärkamise, et vaatasin kas tuult on, aga vägavähestel päevadel oli ja siis kui oli oli meri jälle paksult surfareid täis. Lihtsalt nii mõnus!  See koht seal on surfarite jaoks paradiiis! See on meie väike paradiis! Ma arvasin, et Fortalezas on hea, aga seal, seal on imeline! Ilmselt on asi ikkagi selles, et see suurlinna elu on teistsugune, Tarbja ja Paide on muga omatöö teinud! Esimene mõte, kui pühapäeval Fortalezasse jõudsime oli see, et miks see linna peab niii kuradi suuuuur olema! Teine mõte oli see, et miks ma siin jalanõusid pean kandma, seal sain rahus paljajalu käia, sest kõik seal on niii puhas! Kolmas mõte oli see, et miks see muusika siiin Fortalezas juba 5 kuud ühesugune on, koguaeg ühesugune fohho! Nojaa, igatahes päevad oli suhtelised sarnased, aga me nautisime iga viimast kui minutit! Alguses pidime tulema tagasi 19. jaanuar, siis lükkasime koguaeg päev päevalt edasi, kuni lõpuks ostsime bussipiletid ära 22.jaanuari õhtuks. Üks õhtu enne seda olime väljas juba nukrad ja kõik küsisid mis on ja siiis rääkisime, et lähme homme ära. Tehti igasuguseid asju välja sellepuhul. Ja siis järgmine päev kogusime juba kontakte msn-e, orkuteid ja telefoninubreid kõigilt, et viimane päev ja õhtul lähme minema. Ja siis kõik küsisid mis kell lähme, me siis ütlesime et 22.30 läheb buss. Kodus juba koristasime toa ära ja panime asjad kõik kottidesse. Ja siis järsku tuli Lais (Mario tütar) koju ja ütles, et ta isa tahab meiega rääkida. Ja siiis Mario helistas Laisele ja tahtis minuga rääkida ja küsis miks me kauemaks ei jää ja siis ma ütlesin ausalt, et meil pole enam raha, et siin olla niigi olime juba viimased päevad täiesti tasuta seal ööbinud ja siis Mario ütles,  et lõpetage ära te võite ju veel olla, et igapäev teeme lõunat ja saate süüa ja ööbimise eest pole midagi vaja maksta, et olge ikka natukegi kauem, et ta rääkis mingi selle bussifirma tüüpsiga, et me saame piletid ümbes vahetada! Ja siiis helistasime Kerliga oma siinsetele peredele ja küsisime kas võie natuke aega veel olla ja nad lubasid! Ja siiis jooksime ja vahetasime oma piletid ümber tund aega enne bussi väljumist ja vahetasime siis laupäeva õhtuks 24. jaanuari õhtuks 22.30. Peale seda otsisime, kus netti saada. Igalpool sai netti aga 1 tund maksis 5 reaali ja me ei raatsinud seda raisata ja siiis sebis Mario meile kusagil tasuta interneti. Kus Kerli lasi oma emale kaardipeale raha panna, sest mina olin niii tark ei võtnud oma pangakaarti kaasa. Ja siiis oli ta ema sünnipäev ka ja siis oligi umbes nii, et tüüp helistas  Eesti ajas kell kolm öösel: Tsaukiii emme! Palju õnne sünnipäevaks! Saad sa mulle raha anda või? Suht jamasti läks, aga suuur aitähh Kerli emmele, kes meid aitas! Siis, kui me Fortalezasse tagasi jõudsime maksin Kerlile siis poole ikka ilusti tagasi. Aga sellel samal päeval sai meil pool vahetusaastast täis! See tunne tekitas küll hirmu! Sest andke andeks kumbki meist ei taha tagasi tulla! );  Vottt, aga õhtul siiis läksime välja ja kõik olid jubeimestunud aga samas õnnelikud, et oiii e ei läinudki ära. Ja siiis kui päriselt hakaksime minema ei tahtnud keegi meid enam uskuda!:D Igatahes sellel samal õhtul hakkas külarahvas lõhkuma seal ühte maja igasuguste haabrite ja värkidega. Mis föderaalpolitsei ehitas nende kontoriks mitu aastat tagasi, aga kõik Jeri rahvas oli selle vastu, sest kui seda maja polnud sai peatänava otsast näha päikese loojumist. Ja siis kui nad selle ehitasid valvasid politseinikud püstolitega, sest inimesed loopisid ehitajaid kividega. Selline oli jutt, kuidas nad meile seda seletasid, miks nad seda teevad. Enam ei pidand seda maja keegi kasutama. Ja lõpuks sai siiis rahvas oma tahtmise. Mina ei tea kuidas enne oli, minujaoks ei olnud vahet, kas see maja oli seal või mitte. Aga terve see aeg vihma kallas täiega, aga rahvas oli üliõnnelik! Sellel samal õhtul läksime peole buggyga(kohalik auto, liivasees sõitmiseks), seal oli palju rahvast peal ja mina suutsin oma jala ära kõrvetada, mootori vastu. Nüüd siis on ilusilus laik jalapeal. Aga armid kaunistavad eks:D Ja peale pidu siiis nagu igaöö pagariärisse saiu näest sisse ajama:D Hommikul läks Kerli Laisega jijocasse raha välja võtma! Mina tudusin!:) Ja pärast hakaks vihma sadama ja jälle ei tulnd midagi surfamisest välja. Igatahes on meil ikka mõnusalt asju mida meenutada ja naljad millest teie aru ei saa. Minu neetud vasak jalg mille ära kõrvetasin ja enne seda oma vasaku jala keskmise varba ära lõin ja see niii suur ja sinine oli ja küüs pealt lahti oli. Ükspäev olin julge ja võtsin küüne pealt ära, päris jube oli. Aga kõik need äpardused ei muuda meie soovi minna tagasi! ME TAHAME TAGASI! On veel paljupalju asju, aga  ma tahaks magama ka minna, ma olen juba nädal aega  seda blogi kirjutamist edasilükanud. Algul arvasin et copin Kerli blogi aga nüüd kirjutsin ise ikka. Aaa, aga ükspäev, kui ma surfamas käisin sõitsin koguaeg ühe paadini ja tagasi, kõik oli rahulik! Ja siis õhtul kui läksime randa, ma tahtsin võrkpalli minna mängima ja Kerli tahtis capoeirat vaadata, oli mingi hull rahvas rannas ja siis selgus, et see sama paat milleni ma sõitsin oli terve päeva tegelenud  hai püüdmisega! Ja nii ongi hai oli ikka oma 1,5 m pikk, aga minu lohutuseks öeldi, et tal ei ole niisuur suu, et ta mind ära ei oleks saanud süüa. Suht nõrk või mis? Aga see oli külll jama, et meil fotokat seeõhtu kaasas polnud! Aga seal siis rahvasilmeall puhastati see hai ära! Sisemus viidi minema, aga see nahk ja pea viidi merre tagasi, sest see pidi jubedalt lehkama hakkama ja  kes sellise lõhnaga õhuvärskendajat ikka tahab. Ja siis meil see kodu oli ka omamoodi. Nimelt meenutas see meile natuke loomaaeda, sests eal oli kolm koera, siiis oli 3 lendurit konna köögis üks kolis vahepeal meie tuppa, siis  aiasoli sisalikke palju, siis oli suuri sipelgaid ja siis oli lendursipelgaid, kelle sa tapsid ära ja nad ärkasid ellu saagisid pea maha ja nad ikka ei saanud aru, et ilma peata ei saa elada ja elasid edasi:D A need lendursipelgad tulid viimastel päevadel, sest siiis sadas ja need pidid siis tulema. Aga meil on ikka niipalju mida meenutada, niipalju millest ainult meie aru saame! Tabelid! Reisi tipphetk-springelsid! Mariliis lähme koju ta tahab need ära süüa! Jumal saatis mulle 5 reaali! Lõhnad tühjaks! Patellid! Õhhh niipalju! Ja viimane õhtu oli ikka ülisupper! Tantsisime palju ja nautisime elueest! Aga noh oli ju enneseda palju viimaseid õhtuid olnud aga see viimane õhtu oli päriselt SUUR JA VIIMANE! Siiis tehti jälle igasugu asju välja, näiteks nagu grilljuustu xD ja see oli niii suppper! Viimane päev 24. jaanuar pidime  ärkama kell 10 aga ärkasime hoopis kell 1 ühe sõbra kõne peale, et kus te olete nüüd, randa kiiresti! Ja see päev oli masendav, sest siis me teadsime, et me nüüd päriselt peame inema, sest mu hakkas koool. Mina teadsin et esmaspäev aga hakkas hoopis teisipäeval. Oleks saanud ühe päevagi veel olla. Tegime kõike mida me olime seal terve see aeg teinud! Käisime viimane kord acaid söömas, pastelle söömas, capoeirat vaatamas, võrku mängimas! Kõik! Ja siis käisime kodus dussiall, panime asjad kokku ja tuba korda ja jalutasime viimast korda oma peatänaval. Ja mina mõtlesin et siiatulles ei teadnud kedagi läbisid selle tänava ülevalt alla 2 minutiga, aga nüüd läks aega sest iganurgapeal oli sõbrad, selleks, et alla jõuda kulus pea et tund aega. ja see tänav oli umbes 300 m pikk. Ja siiis kell kümme läksime koju ja võtsime kotid ja siis veel jätsime osadega hüvasti, järsku oli kell juba 22.25 ja buss pidi väljuma 22.30 ja üks tüüps helistas, et kus me oleme, et kas me ei lähe täna et kõik ootavad meid, siis ütlesime, et kohe tuleme ja ssiis Edvaldo vastas, ok me ei lase siis bussil enne ära minna. Jõudsime sinna ja sõbrad olid meid saatma tulnud! Siis oli küll see tunne, et ma hakkan kohe nutma! Niii ei ole võimalik, et üks koht ja inimesed saavad niiimoodi niikiiresti ja niisügavale südamesse pugeda! Nojah jätsime seal siis kõigiga hüvasti kõik busis ootasid meie järgi ja lõpuks olime bussipeal! Iga  minutitagasi rääkisime et hüppame bussist maha ja lähem tagasi! Aga buss oli omamoodi ilma akenteta ja rahvas oli omamooodi, ees oli tavalised inimesed, taga olid karvased hipid! Ja ainult taga oli 2 kohta veeel, niiisiiis oli meil lõbus nad laulsid ja tegid igast pulli:D siis jijocas vahetasime bussi ja läksime tavalisse reisibussi , kus olid igast mugavused ja värgid! Ja hommikul kell 5 jõudsime Fortalezasse! OH MASENDUST! Ma jäin hommikul kell 8 magama, sest ma mõtlesin, et ma tahan tagasi! Terve järgmise päeva lihstalt lamasin voodis nagu oleks haige! No ei ole normaaalne! Siiis õhtul läksin Kerli juurde võtsin sügavkülmast kaks kohukest käisin poest läbi ja ostsin suure karbi seda jäätist mida me sealgi sõime! Ja siiis kuulasime muusikat järsku tuli kurb  laul ja mõlemal silmad märjad! Vägaränk! Elusees poleks ma uskund, et sellise asjapärast siis silmad märjaks lähevad! Aga niii oli!  Me tahame tagasi! Ja 20 veebraril lähmegi!:) Kõik küsivad täiega, et kuna tagasituleme ja  helistavad et igatsevad! Niiiii armas mu arust:)

Okk aga nüüd sellest nädalast! Masendav! Kool hakkas, iseenesest on äge uued inimesed ja uued klassikaaslased , sest klassd segati ära! Aga ikkagi tahaks tagasi! Küll aga hakkasid ka trennid ja see ei ole positiivne! Jube kuidas on  õhkkond seal muutunud, kõik on nii pingeline inimesed treenivad nagu hullud ja kõik on pidevalt tülis omavahel!:/ Jubejube kuidas on kõik muutund! Treener on nii karm ja kõik ainult mingite võistluste pärast mis juuli lõpus on! Ma päris tõsiselt mõtlesin, et ma ei taha seal enam käia sest ma armastan seda mängu, aga mitte niiviisi et ma ei naudi! Ja see võtab kõik mu vabaaja! Ma olen niipalju hakanud mõtlema, et mul on ainult 5 kuud veel ja mul on niipalju veel tegemata! Midagi peab muutuma! Sest eelkõige on tähtis, et ma naudiks! Ja surfata ka ei saa enam, sest tuult praktiliselt ei olegi! Ja nüüd veebruar on see kuu kus sajab! Praegu me veel naudin vihma , aga üsna pea hakkan ma ootama juba kuna see kuu läbi saab! Vottt, aga tegelt ei ole nii masendav, lihstalt on masendav , et homme kell 6 ärkama peab, samas koolis on äge, praeguveel! Palju uuusi inimesi!:) Aga üsnapea läheb igavaks jälle! Sest rahvas õpib meeletult selle vestibulari jaoks! Aga seda ei saa neile ometi pahaks panna! Kahju on sellest,   et ma seda veel õppind ei ole ja aru ei saa sellest! Aga eks ma õpin siis oma füüsikat , vihikust mis emme ja issi mulle tõid! Ja ärge unustage mulle kamashokse saata ! Ma vägavägavägapalun teid! Oijah, aga sellenädalakohta polegi eriti miskit rääkida ma  järgmine pühapäev kirjutan teile sellest nädalast mis nüüd tuleb ilusti ma luban!:) See blog on siiis jerile pühendatud! Ma luban, et panen nats pilte ka kunagi fotoalbumisse, aga ei tea kuna aega saab! Bnb võtab kõik aja ära:// Aga okei olgetublid Musikalliarmastan! 

Beijos!#